JÜRIÖÖ PARK
AJALUGU JA TRADITSIOONID
TEENETEMÄRGID
Jüriöö Täht
Jüriöö Täht on Jüriöö Pargi poolt antav kõrgem autasu. Selle on asutanud Jüriöö Mälestuspargi rajaja Jüri Uppin.
Jüriöö Täht antakse erilise austuse märgina isikule, kellel on eriti väljapaistvaid teeneid Jüriöö Pargi rajamisel ja arendamisel. Samuti isikule, kelle silmapaistev avalik tegevus on vastavuses Jüriöö Pargi poolt järgitavate ja toetavate isamaa-armastuse ning rahvuse vabaduse kaitsmise aadetega.
Jüriöö Tähe andmise otsustab Jüriöö Tähe Nõukogu Jüriöö Pargi esimehe ettepanekul.
Jüriöö Täht on valge kuumemailiga kaetud tähtrist mida ümbritseb kuldne serv. Risti peal on kuldse tammepärjaga ümbritsetud sõõril Jüriöö Pargi vapp: mustal põhjal eesti muistne ratsasõdalane, kes hoiab kõrgel kuldse leegiga loitvat hõbedast tõrvikut. Ülal näitab teed hõbedane tähtrist – Põhjanaela sümbol. Sõõri põhi on kaetud kuumemailiga, kujutised on reljeefsed.
Jüriöö Tähte kantakse vasakul pool rinnal 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhjaga lindi keskel on 6 mm laiune punane triip, mis on ääristatud mõlemalt poolt 2 mm laiuse valge triibuga. Lindi servadel on 3 mm laiused kollased triibud.
Jüriöö Suurtäht
Jüriöö Tähe kõrgeim aste on Jüriöö Suurtäht, mida antakse Jüriöö Pargi tegemistes eriti silmapaistnud Pargi tegevliikmetele – Jüriöö Tähe kavaleridele.
Jüriöö Suurtäht on ülalkirjeldatud Jüriöö Täht, mida ümbritseb punase kuumemailiga kaetud ääris ja mille kesksõõrist lähtuvad neli kuldset kiirt. Jüriöö Suurtähte kantakse 40 mm laiuse valge põhivärvusega muareesiidist kaelalindi küljes. Lindi kummalgi serval on 2 mm laiune kollane ja 1 mm laiune punane triip.
Jüriöö Tähe ja Jüriöö Suurtähe andmist tõendab vastav tunnistus, millele kirjutab alla Jüriöö Pargi esimees ja Jüriöö Tähe Nõukogu liige.
Jüriöö Mõõk
Jüriöö Tähe eriautasu on Jüriöö Mõõk. Mõõka annetatakse Jüriöö Pargi arendamisel osutatud eriti väljapaistvate ja pikaajaliste teenete ning rüütelliku käitumise tunnustuseks Jüriöö Suurtähe kavaleridele.
Jüriöö pargi vapp
Mustal kilbil hõbedane, kuldse leegiga tõrvikut hoidev, muistses Eesti sõjavarustuses ratsanik. Päises hõbedane tähtrist.
Vapikujundid märgivad Jüriöö ülestõusu kui muistse vabadusvõitluse tähtsündmust.
Täisvapi komplekti kuulub kilbi kohal asuv hõbedane varbvisiiriga kiiver, millel kuldne peremehekroon. Kiivrikeep pealt must, seestpoolt hõbedane. Kiivriehiseks Jüriöö Mälestuspargi rajaja Jüri Uppini heraldiline kandevimpel: punasel põhjal kuldne hundipea. Hõbedases päises punane Püha Jüri rist ja kaks punast Veenuse märki.
Jüriöö rändavad karikad
Igal aastal korraldab Kaitseliit aprilli keskel laskevõitluse “Jüriöö karikas”. Parimatele laskuritele on Jüriöö Park välja pannud igavesti rändavad karikad. Karikad antakse võitjatele pidulikult üle Jüripäeval Jüriöö Mälestuspargis.
Suur Jüriöö karikas antakse võistluse võitjatele. Tublimaid noori laskureid autasustatakse väikese Jüriöö karikaga. Lisaks autasustatakse kolme parimat võistkonda medalitega, mis samuti kujundatud Jüriöö Pargi sümboolikaga.
