JÜRIÖÖ PARK
AJALUGU JA TRADITSIOONID
AJALUGU
Renner – Hoeneke kroonika kirjutab:
14. Mail 1343.a. peeti Sõjamäel, praeguse Jüriöö pargi maa-alal maha otsustav lahing Liivi ordumeistri von Dreilebeni raudmeeste ja eestlaste maleva vahel. Ehkki kroonika andmeil langes selles lahingus ligi 3000 eestlast, tõendas Jüriöö ülestõus nagu hilisem Vabadussõdagi, et vabadusaade on olnud läbi aegade eestlase hinge jaoks väga oluline.
Rahvusliku eneseteadvuse kasvuga on alati ka suurenenud huvi oma maa mineviku vastu, vabaduse eest võidelnud sangarite austamise ja koduümbruse kaunistamise vastu.
Kõik see viis otsuseni jäädvustada esivanemate mälestust. Jüriöö pargi rajamist alustati Sõjamäe hiie nime all juba 1935.aastal, Sõjamäe Kaunistamise Komitee algatusel.
Sõjamäe hiiena oli kavas rajada suurim pühapaik Eestimaa pinnale, kus eesti rahval oleks olnud võimalus hoida oma ühtekuuluvustunnet ja viia väärikalt läbi oma suurpäevade tähistamisi, nagu seda sel ajal olid Eesti Vabariigi aastapäev, Jüripäev, Võidupüha jne.
Valmisid suurejoonelised projektid parimatelt arhitektidelt, hiie lõpliku kujundamise projekti koostamine usaldati arhitekt J. Ostratile.
Sõjamäe hiis pidi koosnema seitsmest eestlaste jaoks pühast elemendist :
- Rahvakogunemise lagendik – hobuserauakujuline muruga kaetud lagendik, mis pidi mahutama kuni 18 000 inimest.
- Urila – asub maa sees. Maapealne osa on kõrgendatud, mille keskel paikneb urikivi. Maapõue ruumis asetseb nimetu rahvuskangelase põrm ja hoitakse igavene tuli.
- Tulila – tuletorn seesmise lifti ja trepiga kõrgusega 130 meetrit. Mehisuse ja eneseusalduse sümbol, kus süüdatakse rahvakogunemiste märgutuli.
- Rahvuskangelaste puhkepaik – kalmistu, kuhu sängitatakse need rahvuskangelased, kes rahvuslikus arengus on tähistanud epohhe.
- Kuninga tammed – neli tamme, mis istutatud Jüriöö kangelaste mälestuseks. Tammede vahel kivi aastaarvuga 1343.
- Vaikne veekogu – tiigike leinapuude keskel, kus nurgake üksikuile enesesse süvenemiseks
- Mets – ümbritseb ja seob omavahel kõik elemendid. Äärealadel okaspuud, keskosas lehtpuud.
Hiie väljaehitamine oli kavatsetud lõpetada 1943. aastal noore Eesti Vabariigi 25. ja Jüriöö ülestõusu 600.aastapäevaks. Kahjuks peatas Teine maailmasõda nende plaanide elluviimise.
Nõukogude okupatsiooni aastatel püstitati Sõjamäe ümbrusesse rohkelt ilmetu arhitektuuriga tööstushooneid ja uus Leningradi maantee kavandati sellisena, et see lõikus läbi omaaegse hiie.
1960-ndate teisel poolel asus seda trööstitut keskkonda korrastama Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring. Heakorratööde initsiaatoriks oli teenekas kodu-uurija Karl Laane, kelle eestvedamisel tekkis Sõjamäele väike pargike. Nagu Karl Laane arhiividest selgub, siis loodi park justEesti pagulaskogukondade võõras maailmas kestmise ja vaba Eesti rahva ning kultuuri säilimise nimel, aga ka mälestamaks Eesti sõduri võitlemist Teises Maailmasõjas. Mis aga kõige olulisem – hoiti ära tööstuse laienemise plaanid.
