JÜRIÖÖ PARK
AJALUGU JA TRADITSIOONID
TÄNAPÄEV
Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega taasavastati ka kunagised pühapaiga rajamise ideekavandid ja alates 1995. aastast on Sõjamäel taas tähistatud Jüripäeva. Esimesel korral toimus rahvalik kevadpidu, millega pandi alus Jüriöö Pargi rajamisele, Sõjamäel.
Tänaseks on Jüriöö pargis olemas mälestusmärgid tähistamaks ja mäletamaks tähtsamaid etappe meie riigi ajaloos. Pargis on järgmised mälestusmärgid ja tegevuskohad (rajamise järjekorras):
- Jüriöö Ülestõusu mälestusmärk (23.04.1997) – pargi keskne element, maa seest tõusev 4 meetri kõrgune muistsete eestlaste lahingumõõga kujuline raudmõõk ja mälestuskivi
- Mälestusmärk “Kõigile eestlastele II maailmasõjas” (31.12.1999) – mälestusmärk XX sajandi kõige julmemast ja raskemast katsumusest osavõtnud eestlastele mõlemal pool rinnet. Eestlastele, keda küüditati, hukati, kes võitlesid metsas või kodust kaugel, kes olid sunnitud jätma oma kodu ja siirduma võõrsile.Mälestusmärgi autor: Signe Mölder
Mälestusmärgi annetaja: Jüri Uppin - Mälestusmärk “Vabadussõjas võitlejatele” (23.06.2000) – pühendatud kõigile eestlastele ja meie liitlastele, kes võitlesid Eesti vabaduse nimel.
Ideekavandi autor: Jüri Uppin
Arhitektid: Ferdinand Mäll ja Alar Oruvee
Mälestusmärgi teostaja: Aare Aljas - Eesti suurim sepis “Sõjasara” (pargis alates 14.02.2002) – sepis on 7 meetrit kõrge ja kaalub üle 5 tonni. Valminud 5 sepa käe all.
Sepise autor: Heigo Jelle. - Peamemoriaal, sammastega vabadusekaar (02.02.2007) – koosneb 15 sambast ja tuletornist. Sambad sümboliseerivad Eesti maakondi, igas sambas on nišš, kuhu on paigutatud vastava makonna muinaslinnuse fragment.
- Fragmentide materjal on toodud linnuste asukohtadest. Sammastiku järjestus (vasakult paremale) ja linnusefragmendi päritolu:
Saaremaa (Valjala), Hiiumaa (Orjaku), Läänemaa (Lihula), Pärnumaa (Soontagana), Harjumaa (Iru), Raplamaa (Varbola), Viljandimaa (Lõhavere), Järvamaa (Merja), Valgamaa (Tõrva), Jõgevamaa (Kassinurme), Lääne-Virumaa (Pada), Tartumaa (Saadjärve), Ida-Virumaa (Purtse), Põlvamaa (Tilleoru) ja Võrumaa (Rõuge). Tuletorni kõrgus on 30 meetrit, mis on 100 meetrit vähem kui sõjaeelsel ajal kavandatud. Eesti jaoks olulistel tähtpäevadel süüdatakse tornis vabadustuli.
Arhitektid: Ferdinand Mäll ja Alar Oruvee
Sammaste ideekavandi autor: Tarmo Kõuts
Projektijuht: Jüri Uppin - Hiiepuude (mälestuspuude) allee – raudmõõgast idasuunal asuv noor tammik, mis pidulike tseremooniate toel täieneb uute tammedega, tulevaste hiiepuudega. Paljud tammedest on nimelised – puude kõrvale on paigutatud kivid, kuhu on raiutud puu istutaja nimi ja istutamise aasta.
- Vabaduslõkke plats – siin süüdatakse pidulikel tseremooniatel vabaduslõke. Lõke sümboliseerib Jüriööl süüdatud märgutulesid, millega ülestõusnud edastasid üksteisele märguandeid. Tuled süüdati tavaliselt kõrgematel hästi nähtavates kohtades. Nii tehakse seda ka Sõjamäe kõrgendikul, mis on Tallinna üks kõrgemaid punkte.
